Kes peaks valitsema?
tegelda oma kodanike moraalse heaoluga? Üks tänapäeva liberalismi põhiteemasid on just see, et kodanike
moraalne heaolu pole valitsuse asi. Seepärast on kummaline leida Millilt, kes on üks moodsa liberaalse teooria
rajajaid, niisugust teesi. Ent jätame selle praegu kõrvale, kuna me pöördume selle küsimuse juurde märksa
sügavamal tasandil tagasi järgmises ja lõpupeatükis.
Milli meelest on lihtne näidata tema süsteemi eeliseid selle ees, mida ta nimetab heaks despotismiks ehk
absoluutseks monarhiaks (siia alla kuuluks ka Platoni valvurite süsteem). Ta möönab, et valitsuse korraldavat
funktsiooni võiks täita ka despoot, ehkki tema arvates halvemini kui demokraatia. Ent tema põhiargumendiks
despootia vastu on inimtüüp, mida despootia tõenäoliselt looks.
Mill väidab, et despotism viib passiivsuse ja tegevusetuseni, sest see kujundab rahva, kellel pole
vajadust end riigiasjades harida või end neist informeerida