Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
kirjanikunimega Ahad Ha'Am (1856-1927) kirjutas: ,,Palestiina ei ole asustamata maa
ja suudab vastu võtta vaid tühise osa maailmas laiali pillutatud juutidest. Need, kes siia
elama asuvad, peavad otsima eelkõige sõprust palestiinlastega, lähenedes neile
lugupidamise ja viisakusega. Aga mida meie vennad Palestiinas teevad? Täpselt
vastupidist. Nad olid eksiilis elades orjad ja leiavad ennast järsku piiramatust
vabadusest. See järsk muutus on tekitanud neis kalduvuse despootlusele, mis juhtub
alati siis, kui orjad võimule tulevad. Nad käituvad araablastega vaenulikult ja julmalt,
röövivad neilt nende õigused, teevad neile põhjuseta kahju ja on veel uhked selle üle;
ning keegi ei võta selle häbiväärse ja ohtliku tegevuse vastu sõna." (Chapman 1989, 42)
Teine Aliyah (1904-1914) tõi kaasa 30 000 juuti, kellest küll paljud, üllatununa teise
kultuuri olemasolust ja haritava maa vähesusest, peatselt lahkusid. Kohalejäänud