Definiens 17.Mis eesmärki täidavad informaalses loogikas dialoogi lõppreeglid? Lõppreeglid näitavad, … Mis määrab dialoogi võidu, kaotuse või viigi. 18.Ratsionaalsed eksimused tõestuses tulenevad … Teadmiste puudulikkusest. 19.Eeldusest „Mõni vihmauss pole mittetark“ tuletati lause „Mõni tark on vihmauss“. Milleotsese järelduse tüüpi kasutades see tulem saadi? Väite vastandamine. 20.Kui õigusnormid tuginevad despootlikule printsiibile siis peetakse tõeseks üht järgnevatest väidetest: Kui toiming pole keelatud, siis pole veel kindel, et see on lubatud. 21.Kohustuslik ------ keelatud (vastand) 22.Aleetiliste väidete loogilises ruudus on paratamatuse operaatorite vastupidiseks operaatoriks … ? Võimatu 23.Üldjaatavast väitest saab ümberpööramisel…? Osajaatav. 24.Loomulikus tuletussüsteemis tähistab lisamisreegel (add) tehet, milles: ….? 25
Õigusnormide kirjeldamiseks kasutatavad operaatorid võivad erinevates deontilistes loogikasüsteemis olla erinevate tähendustega. Näiteks võivad õigusnormid tugineda liberaalsele printsiibile, mis võib esineda kahel kujul: a) igasugune toiming, mis ei ole juriidiliselt reguleeritud, on lubatud; b) igasugune toiming, mis ei ole keelatud, on lubatud. Variant b on kooskõlas käesolevas paragrahvis esitatud deontilise loogikaga. Õigusnormid võivad tugineda ka despootlikule printsiibile: kui toiming pole keelatud, siis pole veel kindel, kas see on lubatud. Despootlikule printsiibile toetuva süsteemi üks tunnuseid on väljendi ,,pole ette nähtud" kasutamine keelatu tähenduses. Deontilises loogikas on kasutusel lausearvutuse ja predikaatarvutuse tehted. Nt: ¬Fp ei ole keelatud p või ka, et p ei ole keelatud; F(¬p) on keelatud mitte-p; x (Ax FBx) kui x on alaealine (Ax), siis on tal keelatud tegevus Bx.
annaabi.ee 
