Eesti Lähiajalugu
80ndate II poolel hakkab ilmuma ajaloo almanahh Kleios. Likvideeriti teaduste
akadeemia toimetiste väljaandmine, hakkas ilmuma ajakiri Drames. Arhiiviallikate
publitseerimine. Arhiivinduse teisenemine (Eesti arhiivid on kõige avatuvamad
arhiivid). Uurimisteemade muutumine: Nõukogude repressiooni uurimine, Eesti
Vabariigi uurimine. Üldhariduskoolide ajaloo õpetamise ümberkorraldamine ja uute
õpikute ettevalmistamine. Üldajaloo õpikud ilmusid kiiresti (kiire ajaloo
desovietiseerumine).
Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid: Kirjalikud, esemelised,
suulised, etnoloogilised, lingvistilised, audiovisuaalsed, elektroonilised. Enne
Nõukogude perioodi Eestis oli kaks arhiivi: Eesti riigi arhiiv (Tallinn) ja Eesti
riigikeskarhiiv (Tartu). Tartu omas oli tsaari aegsed ja rootsi aegsed materjalide
alused. Tallinna omas olid sünni registrid. Kõik arhiivi materjalid kuulutati riigi
omandiks ja loodi ühine Nõukogude arhiivi fond
annaabi.ee 
