Selles eristatakse esmast ehk sfäärid, grupiliikmed) vahel. Mida annavad osad terviku säilitamiseks? Kuidas mõjutab terviku lapseea ja teisest ehk täiskasvanu sotsialiseerimist. Olles eluaegne protsess, saab rääkida struktuur tema osi? Funktsionalismi põhiküsimuseks on: Milline on ühiskonna iga osa (s.h ka desotsialiseerimisest, mille käigus õpitakse loobuma varem omandatud rollist ning spordi) konkreetne funktsioon, kuidas see aitab kaasa ühiskonna säilimisele ja efektiivsele resotsialiseerimisest, mille jooksul omandatakse uusi väärtusi ja norme, selleks et täita uut toimimisele tervikuna? rolli ühiskonnas.
tunneb tihti tugevat kriitikat teiste suunas, halvustavat tooni ja naeruvääristust. Sellega käitumismustriga ongi ilmselt püütud rõhutada nende noorust ja sellest tulenevat uljat käitumist. 6 4. SOTSIALISEERIMINE Sotsialiseerumine on teatavasti eluaegne protsess, kogemuste ja väärstuste omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Peategelaste näitel oleks lihtsaim viis näidata sotsialiseerimisest, desotsialiseerimisest ja resotsialiseerimisest seos kooliga. Sotsialiseerumine toimus vanemate ja übritseva keskkonna mõjul lapseeast kuni kooli minekuni, siis sai alguse desotsialiseerumine ehk tuleb loobuda mingil määral varasematest sotsialiseerumise tulemustest ning harjuda, omaks võtta uued. Järgneb koheselt resotsialiseerumine, nüüdseks lütseumi kasvandikud omandavad uusi väärtusi ja norme selleks, et täita uusi rolle kooliõpilastena. Mõjutajateks peategelaste
annaabi.ee 
