Hume tõstatas siin küsimuse faktide („on“ ja „ei ole“) ja väärtuste( „peaks ja ei tohiks“) üle. Kas väärtused on faktidest tuletatavad ja kas väärtusväited saavad olla tõesed ja väärad? Hume ütleb, et väärtused ei ole faktidest tuletatavad. 20.sajandil tekkis seoses fakti ja väärtuse seosega rida filosofilisi koolkondi: naturalism, intuitsionism, mittekognitivism (emotovism ja preskripivism) ja uusnaturalism (deskripivism). Milline on terminite hea ja õige tähendus? Kuidas ja kas üldse saame õigustada oma moraaliuskumusi? Moore (1903): filosoofi ei huvita moraal, õige või vale käitumine, vaid põhiterminite tähendus. Eetikafiolosoof ei anna nõu ega manitse. Eetika püüab mõista sõna „õige“ tähendust (nagu näiteks „õige tegu“) . Moore aga arvas, et esmalt tuleb siin kindlaks teha sõna „hea“ tähendus. „Hea“ on lihtsalt fakt, mida me kasutame keerukamate ideede moodustamiseks
Hume tõstatas siin küsimuse faktide (,,on" ja ,,ei ole") ja väärtuste ( ,,peaks ja ei tohiks") üle. Kas väärtused on faktidest tuletatavad ja kas väärtusväited saavad olla tõesed ja väärad? Hume ütleb, et väärtused ei ole faktidest tuletatavad. 20.sajandil tekkis seoses fakti ja väärtuse seosega rida filosofilisi koolkondi: naturalism, intuitsionism, mittekognitivism (emotovism ja preskriptivism) ja uusnaturalism (deskripivism). Milline on terminite hea ja õige tähendus? Kuidas ja kas üldse saame õigustada oma moraaliuskumusi? Moore (1903): filosoofi ei huvita moraal, õige või vale käitumine, vaid põhiterminite tähendus. Eetikafiolosoof ei anna nõu ega manitse. Eetika püüab mõista sõna ,,õige" tähendust (nagu näiteks ,,õige tegu") . Moore aga arvas, et esmalt tuleb siin kindlaks teha sõna ,,hea" tähendus. ,,Hea" on lihtsalt fakt, mida me kasutame keerukamate ideede moodustamiseks
annaabi.ee 
