Mitmekeelne oskussuhtlus
kas designaat või denotaat või mõlemad. Kõige levinumal juhul, kui
mõlemad langevad kokku, ei olegi mingit muret. Huvitav on aga
olukord, mida Henn Saari (1980: 666) on nimetanud denotaatsamaseks
mõttelahkseks sünonüümiaks, kus sama objekti on võimalik tajuda
kuuluvana mitmesse mõistesüsteemi. Saari näide on N2 O5 , mida
saamisviisi järgi nimetatakse lämmastikhappe anhüdriidiks ja koostise
järgi dilämmastikpentoksiidiks. Objekt (denotaat) on üks, mõisteid
(designaate) kaks ja termineid samuti kaks.
Kas need terminid on sünonüümid? Kui mõelda denotaatsamasust,
siis jah. Kui mõelda designaatsamasust, siis ei. Kui proovida süno-
nüümsust uurida empiiriliselt, näiteks küsitleda inimesi või vaadata
vastendust sõnastikes ja erialatekstides, siis pigem mitte. Saari (ibid.)
on seda nimetanud mõttelahksuse ainealaseks relevantsuseks: aine
on küll sama, kuid keemikutel on ikkagi tarvis vahet teha koostiste
annaabi.ee 
