a. pingestusid USA ja NSVLi suhted taas Berliini tõttu. 1959. a. septembris toimus Hrustsovi visiit USAsse, kus ta teatas, et on valmis nõustuma USA ``rahuliku kooseksisteerimise doktriini`` põhimõtetega. Oli lootust läbimurdeks kahe maa suhetes ja külma sõja lõpuks. Ent siis 1960. a. 1. mail tulistati alla USA luurelennuk U-2, mille piloot Powers jäi ellu. Juhtum määris Eisenhoweri mainet ja pööras kahe maa suhted tagasi. Eisenhoweri ajal võeti 1954. a. vastu otsus koolide desegregatsiooni kohta. Pinged mustade ja valgete vahel jätkusid ja 1957. a. tuli presidendil saata Arkansasesse sõjavägi. Võeti vastu mitu mustanahaliste olukorda valgetega võrdsustavat seadust, kuid pinged jätkusid ka järgmisel aastakümnel. Sisepoliitiliseltki ei pöördutud tagasi uue kursi eelsesse aega. Suurenes ettevõtete tegevusvabadus, kuid jätkus endine sotsiaalpliitika. Majandust mõjutasid valitsuse tellimused, eriti sõjalised.
a. pingestusid USA ja NSVLi suhted taas Berliini tõttu. 1959. a. septembris toimus Hrustsovi visiit USAsse, kus ta teatas, et on valmis nõustuma USA ``rahuliku kooseksisteerimise doktriini`` põhimõtetega. Oli lootust läbimurdeks kahe maa suhetes ja külma sõja lõpuks. Ent siis 1960. a. 1. mail tulistati alla USA luurelennuk U-2, mille piloot Powers jäi ellu. Juhtum määris Eisenhoweri mainet ja pööras kahe maa suhted tagasi. Eisenhoweri ajal võeti 1954. a. vastu otsus koolide desegregatsiooni kohta. Pinged mustade ja valgete vahel jätkusid ja 1957. a. tuli presidendil saata Arkansasesse sõjavägi. Võeti vastu mitu mustanahaliste olukorda valgetega võrdsustavat seadust, kuid pinged jätkusid ka järgmisel aastakümnel. Sisepoliitiliseltki ei pöördutud tagasi uue kursi eelsesse aega. Suurenes ettevõtete tegevusvabadus, kuid jätkus endine sotsiaalpliitika. Majandust mõjutasid valitsuse tellimused, eriti sõjalised.
annaabi.ee 
