Emaplaadi cachet P II-l enam ei kasutatud, kuna see muutus juba liigseks. Klamath oli lihtsalt edasiarendus Pentium Pro-st, kus cache ei töötanud enam protsessori kiirusega, vaid poolega sellest, aga tänu suurematele protsessori sagedustele, kasvas siiski jõudlus. Tihedama pakkimise tõttu vähenevad protsessorite mõõted ja soojuseraldus ja osutub võimalikuks suurendada taktisagedust. Samuti Pentium II nime all ilmunud kiip koodnimega Deschutes kasutab 0.25 mikroni tehnoloogiat (nn kuues generatsioon). Deschutes protsessoreid sagedustega 333, 350, 400 ja 450 MHz saab edukalt kasutada ka multiprotessorilistes serverites. Suurem taktisagedus vajas ka kiiremat L2 vahemälu (5,5 ns 333 ja 350 MHz Pentium II jaoks ja 5 ns 400 MHz Pentiumi jaoks). Kiiremate protsessorite jaoks võeti kasutusele ka uus 440BX AGP tüüpi tugikiipidega emaplaat, mille siini taktisagedus on senise 66 MHz asemel 100 MHz. Alates
Taktsagedused (MHz) Seeriatootmise algus 233-300 V 1997 333 I 1998 350; 400 IV 1998 450 VII 1998 Celeron- Pentium II Celeron on Inteli esimene püüe vallutada ka odavamate protsessorite turuosa, mida seni oli valitsenud peamiselt AMD ja Cyrix. Celeron 266 ja 300 (Covington) põhinevad P II Deschutes arhitektuuril, kuid neil puudub kiibil L2 cache. Celeron 300 A, 333, 366, 400, 433 ja 466 (Mendocino) aga omavad juba 128 kb cache (protsessori kiipi sisse ehitatud), mis töötab protsessori sagedusega. Celeron on sobilik koduarvutitesse, kuna kiirus on igati arvestatav. Celeron Taktsagedused (MHz) Seeriatootmise algus 266 IV 1998
annaabi.ee 
