Barokk, valgustus, klassitsism, seikluskirjandus
Klassitsism.
Saavutas oma suurima õitsengu prantsusmaal, mis tõusis 17. sajandil võimsamaiks
riigiks Euroopa mandril. 1624- 1642 aastal valitsenud kindral Richelieu teostas
kirjanduse alal väga sihikindlat poliitikat, ning toetas juba varem juurdunud
klassitsistlikku suunda. Kõikidel aladel kerkis esile rahvuslikke suurmehi: hakkasid
ilmuma esimesed ajakirjad ja ajalehed ja esimene teaduslik ajakiri. Klassitsistliku
maailmatunnetuse aluseks on mõistus ehk nagu ütles Rene Descartus ,,Mõtlen-
järelikult olen olemas." Mõistusepärasus, selgus , loogilisus muutuvad kirjanduse
põhivormiks. Ei kujutata enam karaktereid nende keerulisuses vais vaadeltakse
üksikuid iseloomujooni, millest tulenes , et tegelaskujud olid ühekülgsed ja
skemaatilised. Ranged reeglid ei mõunud lüürikale hästi, seega on parimad saavutused
just näitekirjanduses. Näidendid pidid olema viievaatuselised, kujutama antiikseid