Valgustusajastu
eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekäsitus,
mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. 18. sajandit nimetatakse valgustussajandiks
kuigi esimesed valgustajad olid juba 17 sajandil. Valgustuse kujunemise põhieelduseks
loetakse teaduse arengut, mis tõstis esile inimmõistust.
Kõigele sellele pani aluse filosoof René Descartes. Ta astus vastu Aristotelese
loogikale ja rõhutas, et teadmiste allikas on mõistus ja mitte midagi muud. Descarteselt
pärineb ka lause ma mõtlen, järelikult olen olemas. Valgustajate jaoks oli peamine kriteerium
inimmõistus .Vana korda ja maailmakäsitust peeti mõistusvastaseks ja lubamatuks , tulevane
ühiskond pidi aga kujunema mõistuspäraseks . Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse
ja olid veendunud ,et ideed võivad muuta maailma. Sellest tulenes arusaam , et on vaja
levitada uusi ideid kuigi nende mõistmine eeldab haridust ja teadmisi .