VESTFAALI RAHULEPINGU ANALÜÜS
Saksamaa tunnistama end sõjasüüdlaseks ja maksma reparatsioonimakse.
Mõlemad rahulepingud püüdlesid üldise rahu poole ehk soovisid kaotada sõjalise jõu
rakendamise maailmas ning mõlemad rahulepingud kukkusid selle eesmärgi saavutamisel
läbi. Vestfaali rahulepingule järgnesid mitmed sõjad, mis reguleerisid ümber riikide
territooriumi ja tähtsuse maailma mastaabis. Versailles rahuleping sätestas Saksamaa
desarmeerituse, mida Saksamaa rikkus juba mõned aastad pärast leppe sõlmimist.
Mõlemale rahulepingule järgnesid üsna kiiresti uued ja laastavad sõjad, mistõttu võib lugeda
mõlema rahulepingu eesmärk universaalse rahu sünniks läbi kukkunuks.
2.2. Vestfaali rahulepingu ajalooline käekäik, kehtivusaeg
Vestfaali rahuleping kehtis juriidiliselt 167 aastat, kuid faktiliselt lõppes ta juba umbes 7
aastat pärast rahulepingu sõlmimist. 1654. aastal kaotab Poola Vene Vürstiriigile Ukraina,
annaabi.ee 
