Eesti XX sajandi algul
abipalvega Saksamaa poole.
Saksamaa roll- Saksa valitsus kartis Punaarmee sissetungi Ida-Preisimaale ning
otsustas selle vältimiseks luua kaitsepositsiooni Leedu ja Kuramaa pinnal. Läti ja
Saksamaa huvid langesid ajutiselt kokku ning septembri lõpus sõlmiti kahepoolne
leping, millega Läti kaitsmine enamlaste pealetungi vastu pandi Saksa üksustele.
Liibavi riigipööre- 16. aprillil teostasid baltisakslased Liibavis sõjaväelise
riigipöörde, desarmeerides linnas paiknevad Läti üksused, võttes kontrolli alla
valitsusasutused ning arreteerides Ulmanise kabineti liikmeid. Eestis tekitas riigipööre
ärevust ja baltisakslaste-vastased meeleolud said uut hoogu.
Eesti-Läti suhted- Probleemiks kujunesid Eesti-Läti vahekorrad. Veebruaris sõlmitud
kahepoolse kokkuleppega kohustus Eesti formeerima, varustama ja juhtima loodavaid
Läti rahvusväeosi, Läti aga tõotas hüvitada kõik vastavad kulutused, andis Eesti
annaabi.ee 
