Vabadussõja kindralid ja admiralid
Tõnisson end esialgu metsades, siis aga põgenes
Soome
Saksa okupatsiooni kokkuvarisemisel tuli, A. Tõnisson 14. novembril 1918 tagasi
Eestisse; nädal hiljem määrati ta formeeritava 1.diviisi ülemaks. Juhatas seda diviisi
kogu Vabadussõja kestel, olles alates 29. detsembrist 1919 ka Viru rinde ülemaks. Nii
selles kui ka eelmises ametis tuli A. Tõnissonil alates 16. novembrist 1919 tegeleda
Eestisse taganenud vene valgete Loodearmee ( 40 000 50 000 meest ) desarmee
loomise, majutamise ja toitlustamisega ning venelaste hulgas levinud kõhutüüfuse
epideemiale piiri panemisega.
Vabadussõja teenete eest sai A. Tõnisson Vabadusristi I/1 ja mõisasüdame Jõhvi
lähedal Edisel; üle-üleaedsed poolakad pidasid teda meeles oma Sõjaristiga.
28. juulist 1920 kutsuti A. Tõnisson Ado Birk'i valitsuse sõjaministriks. See oli
aga Eesti rahuaegne rekordvalitsus; mis oli ametis 2 päeva kuni 30. juulini! sellest