õiguspsühholoogia
diagnostilistele tunnustele. Tegemist on psühhopaatia ja normi vahele jääva nähtusega,piiriseisundiga. Vene psühhiaatrite P.
Gannuskini3 ja O. Kerbikovi4 järgi on psühhopaatiale omane häirituse totaalsus (kogu isiksust hõlmav), stabiilsus(vähene
muutumine vanusega) ja intensiivsus (sotsiaalse adaptatsiooni pidev häiritus). Kui psühhopaatiaga kaasnevad
dekompensatsioonid,mitteadekvaatsed afektiivsed reageerimised ja sotsiaalne desadapteeritus igasuguse psüühilise pinge ja
probleemide korral ning mõnikord ka ilma nähtava põhjuseta, siis aktsentueeritud iseloomud jäävad enamasti varjatuks.
Aktsentuatsiooniga ei kaasne pidevaid konfliktsituatsioone, vaid eriline reageerimisviis avaldub üksnes olukordades, mis
mõjuvad nn kõige väiksema vastupanu punktile (locus minoris resistentiae).Igal aktsentueeritud iseloomutüübil on oma
spetsiifilised nõrgad küljed, mille suhtes ollakse eriliselt tundlik
annaabi.ee 
