Kirjandussemiootika
tähendus.
Protsessi, kus 1 märk annab elu teisele, nimetab de Man puhtaks retoorikaks. Viimane
võiks asetuda puhta loogika ja puhta grammatika kõrvale kui 3.valdkond.
Kui märk sünnitaks tähenduse samamoodi kui objekt sünnitab märgi, ei pruugiks me
eristada retoorikat ja grammatikat. Kuna see nii ei ole, tuleb nad lahus hoida.
Retooriline küsimus: “What’s the difference?”
Gramm. konstr. on küsimus, retooriline ülesanne on väide (vahet pole!)
Aga kui küsimus pärineb Derridalt? – anyway, grammatiline struktuur meile seda ei
ütle.
Retooriline küsimus eitab oma illokutiivset moodust. Asi pole selles et 1 tähendus on
otsene ja teine figuraalne. Lause ise ei ütle midagi, oluline on kontekst. Segadusest
päästab tekstivälise mõtte sissetoomine. Retoorika peatab siin radikaalselt loogika.
Keele retooriline potentsiaal samastub de Manil kirjandusega.
O chestnut-tree, great-rooted blossomer,
Are you the leaf, the blossom or the bole?