Mati Unt - analüüs
Unt kirjeldab märkide
jadasid, tähistaja (ehk "tühjendatud" esimese astme märgi) liitumist järjest uute
tähistatavatega ning lõpmatute uute märkide teket. Kui Barthes lähtub Mütoloogiates
suletud struktuurist, siis Undi mütoloogiad viitavad lõpututele märkide kujunemise jadadele.
Autor mängib justkui piljardit. Lükates ühe tähistaja veerema, põkkub see teistega,
moodustades põrkemomendil uusi tähendusi, uue info saanud tähistajad kuulid põrkuvad
omakorda teistega. Tekib derridalik tähistajate lõputu küllus. Märke justkui pillutakse
seemnetena lugejate ette. Seda võib võtta ka kui märgi kriisi. Tavaliselt vaatleb autor
iseenda poolt veerema lükatud kuuli (kahvel - Neptunuse atribuut, kahvel - söögiriist,
kahvel - algkristluse sümbol), vahel aga ka teiste kuulide liikumist, mis esimeselt kuulilt
saadud tõuke tulemusel veerema hakkavad (jaam - jama, jama - vene keeles auk, auk -
hämarus, hämarus - jaam, jaam - "Jaam kahele" jne