Rahvusvahelise õiguse põhikursus
a ÜRO Inimõiguse
ülddeklaratsioon. Juhtivat rolli mängisid president Roosevelti lesk ja üks prantsuse jurist.
Tänu sellele selgus, et mingid inimõigused on ikka universaalsed, olenemata riigi asukohast.
1966.sõlmiti 2 eraldi inimõiguste pakti "Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste
pakt" ja "Kodaniku- ja tsiviilõiguste pakt". Lisaks on olemas "Naise diskrimineerimisvastane
leping", "Piinamisvastane konventsioon" jne.
Inimõigused on hierarhiline nähtus. Derogatiivsed inimõigused on need, millest riik
eriolukorras võib ajutiselt ka loobuda. Kuid osadest ei tohi loobuda isegi mitte ka
sõjaolukorras. Kõige tugevam tavaõiguse osa on ius cogens (seda ei saa lepinguga muuta, nt
agressioonikeeld, piinamise keeld, piraatluse keeld). Ius cogens on paljuski Euroopa leiutis ja
Euroopa poolt kasutatav. Ius cogens paralleelmõisteks on erga omnes kohustused, mis
kehtivad kõigi teiste riikide suhtes. Need kohustused on kirjas rahvusvahelise kohtu kaasuses