Põletused
sekundiga. Üle saja kraadise temperatuuriga kontaktkehaga kokkupuutumine kutsub esile sügava
põletuse, mis põhjustab tõsiseid koekahjustusi. (Härmä 2007: 166).
Põletusi saab liigitada põletushaavade klassifikatsiooni järgi pindmisteks ja sügavateks põletusteks.
Pindmiste põletuste hulka kuuluvad erütematoossed põletused (I aste), villilised põletused (II aste)
ja osalised dermaalsed põletused (II aste). Sügavaid põletusi nimetatakse dermaalseteks põletusteks
(III aste). (Kaha 2010: 22). Samuti rühmitatakse põletusi tekkepõhjuse järgi termilisteks
põletusteks, elektripõletusteks ning keemilisteks põletusteks. (Kaha 2010: 3).
1. PÕLETUSTE ASTMED
1.1. I astme põletus
Esimese astme põletuse puhul on kahjustatud naha pind kuiv, tursunud ja punetav, puudutusel hell,
kuid ville ei esine. See paraneb arme jätmata (Härmä 2007: 166). Esimese astme põletus haarab
annaabi.ee 
