Rootsi põhjalik referaat
muuseumis näha seiklusi. Ta oli tõeline teejuht kunstivallas, ta pani nägema ja
mõistma. Lastele muuseumiringkäiku tehes kasutas ta põnevat keskkonda
teatrilavana, võludes oma publikut häälega, mis oli tulvil hüüumärke ja teatrisosinat.
Kõhul kandis ta suurt pesukorvi harilike pliiatsite, kustutuskummide, papi ja paberiga.
Iga laps pidi joonistama midagi seoses muuseumis nähtuga või midagi muud talle
olulist. Derkerti jaoks oli tähtis, et lapsed saaksid maailma avastada segamatult, ilma
täiskasvanute heasoovlike ja murelike kommentaarideta hea ja halva kohta. Kõige
olulisem oli lapse enda kogemus. Lapsi kasvatatakse ilusasti joonistama. Moodne
kunst on põlu all, kuna meenutab oma lamedate, visandlike vormide ja veidrate
proportsioonide tõttu laste joonistusi. Aga laps joonistab ema suurema kui isa, kui
ema on perekonnas tähtsam nagu Vaarao vanas Egiptuses. Kui 1958.a. avati