"derivatsioonisufiksitest" - 1 õppematerjal

Eesti keele ajalugu

ugri keeltes, kuid pisut rohkem kui näiteks indoeuroopa algkeeles. Eesti keele kääneterikkus pole soome-ugri algkeele pärand, vaid hilisema arengu tulemus. 12 käänet 14st on pärit hilisemast läänemeresoome algkeelest, kuid ainult 5 käänet läheb tagasi soome-ugri algkeelde. Arvatakse, et juba uurali algkeeles oleks saanud eristada nominatiivi, genitiivi, akusatiivi, latiivi, lokatiivi ja separatiivi. Eesti keele vanimad käändelõpud on arenenud ilmselt derivatsioonisufiksitest. Hiljem sündisid käändelõppudest liitkäändelõpud. Nii saadi sise- ja väliskohakäänete lõpud. Läänemeresoome vanemate käänete jäljed eesti keeles Nominatiiv on säilinud, ikka lõputa. Lokatiivi tunnus kadus (lõpukadu!), v.a kirderannikumurdest (eR), 19. sajandil toodi eR-st essiivi na-tunnuse kujul tagasi Separatiivi ta-tunnus on säilinud partitiivis (seda) ja ablatiivi lt-tunnuse ja elatiivi st-tunnuse osana.