Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
Afikseid saab jaotada kas nad on derivatsioonilised või inflektsioonilised.
· Inflektsioon sõna muutmine nii, et ta näitab erinevaid grammatilisi kategooriaid nagu aeg, kõneviis, aspekt,
isik, arv jne (nt auto-d)
· Derivatsioon uue sõna moodustamine olemasoleva sõna baasil (nt un-happy)
Eerinevus peitub läbinähtavuses, ehk kui lihtsasti võib nende tähendust näha uutes konstruktsioonides.
Derivatsiooni puhul võib sõna muutuda nii, et ei saa aru enam endisest tähendust. Derivatsiooniliseed afiksid on
tüvele lähemal kui infektsioonilised.
15. Morfeemide järjekord
Greenberg 39.: kui keeles on kääne ja arv ning mõlemad kas järgnevad või eelnevad tüvele, siis arv tuleb alati
tüve ja käände markeeringu vahele.
Morfeemidel on tüüpiline järgnevus. Nimisõna puhul: enne mitmus, siis käändelõpp. Tegusõna puhul: enne tüvi,
siis tegumood, aspekt, aeg, siis kõneviis, isik viimasena (Bybee sõnul on tugev tendents sellise järjestuse poole).