3) teadmine haiguse kohta (ingl. k. knowing about an illness) ja haiguse mõistmine (ingl. k. understanding an illness) – mille poolest need erinevad üksteisest? 4) tooge näiteid, kuidas depressiooni „teaduslik” kirjeldus ja/või tavaarusaamad depressioonist võivad erineda tegelikust depressioonikogemusest? 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni, kui inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi kogemuste. 2) Deprsessioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese terve maailm on depressiivne. Neil võib olla raskusi keskendumisega. Kes kannatavad depressiooni käes on öelnud, et mõnikord tunnevad nad ennast täielikus segaduses ja ei suuda selgelt mõelda. Inimesed, kes kannatavad depressiooni käes samuti tunnevad suurt väsimust, neil pole söögiisu ning nad ei suuda isegi huvituda oma lähedaste inimeste tegevustest. Depressioon võib tekitada inimeses tunde, et mitte miski ei loe
Acnes’e suhtes. Kõrvaltoimed: seeninfektsioonid, iivelus, oksendamine, kõhulahtisus, fototoksiline Hormoonravi * Väheneb rasu produktsioon. Kõrvaltoimed: suurenenud oht trombembootiliste seisundite teke. Isotretinoiin (roaccotane) Efektiivne ravi, kuid palju kõrvaltoimeid: huulte, naha ja limaskestade kuivus, juuste väljalangemine, küünte murenemine. * Teratogeensed omadused: vältida rasedust, kontratseptsioon, +2 kuud peale ravi. Kõrvaltoimeid veel: deprsessioon, lihasvalud, nägemishäired, maksafunktsiooni langus. 6. Psoriaasi ravis kasutatavad lokaalsed ravimid. Milliseid abivahendeid/lisaravimeid psoriaasi/dermatiidi korral kasutada saab? Niisutajad ja baaskreemid; glükokortikosteroidid, vitamiin D analoogid, keratolüütilised ained, vajadusel antihistamiinikumid. Mis on nende kasutamise mõte? Niisutajad (niiskuse lisajad) ja baaskreemid (pehmendajad) – vähendavad naha sügelust, ketendust.