kasutamise võimalust. Aastal 2012 tehti arstide vahel sarnane küsitlus, arstidest pooldas eutanaasiat 68%, kuid küsides, kas naad arvavad, et eutanaasia on Eestis vajalik vastasid "jah, kindlasti" kõigest 31%, kuid kindlalt vastu olid vaid 12% Hollandis, Belgias, Luksemburgis on eutanaasia legaalne, küll eri nõuetega, kuid siiski lubatud, Kindlasti pean mainima, et Belgias on vajalik ka psühholoogiline raport, et oleks kindel, et patsient ei teinud otsust depressiooniseisundis, ning ka Madalmaades peab konsulteerima teise arstiga, et kindlustada, et palve ei tuleneks depressioonist, mis on kindlasti väga vajalik, sest depressioonis inimesed ei mõtle ratsionaalselt. Sveitsi kriminaalkoodeks sätestab, et eutanaasia on keelatud, kuid kui selline juhtum peaks olema, siis vähendatakse karistust või loobutakse sellest hoopis. Tihti tuuakse vastuargumendiks Hippokratese vanne. Tõepoolest, vande
o. eestlase hindamisele, ja on armastuskompleksist teinud rahvusekriitika, kuigi ehk autor eestlase kritiseerimiseks ei kavatsenud sõjakäiku ette võtta. Tagasi minnes psühholoogilise kompleksi juurde, mis oletatavasti on seatud romaani tuumaks, peab alla kriipsutama salapärasuse arendamise võtet. Oskar kirjutab oma pihtimust ajal, millal enamik sündmusi on seljataga ja tal võiks olla kogu kompleksist selgem ülevaade. Kuid ta ei kirjuta aruannet, vaid ainult depressiooniseisundis oleva siseelu tõukel, ta kirjutamine liigub juhuslikkude assotsiatsioonide teedel, ja nii jääb mõndagi ütlemata. Tähtsas pargi stseenis on pilt väliselt üsna tagasihoidlik, kuid elavalt räägib kaasa tunne, et siin pole kõik öeldud. See muidugi tõstab põnevust, mille üllatav lahendus on alles lõpus Erika kirjas (252 jj.). See põnevuse kruvimine on samaväärne kunstlik võte, nagu tutvusime salapärastamisega eelmises teoses ,,Elu ja armastus"
annaabi.ee 
