RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE
eesrindlik ja põhjalik. Antud uuringu tulemus on tõsiseltvõetav ja seda enam, et kui siiani on
palju räägitud sünnitusjärgsest depressioonist, siis antud uuringust tuleb välja, et selle eelduseks
on suuresti rasedusaegne depressioon, mille ennetustöö ja teadvustamine on tahaplaanile
jäänud.
Kui arvestada uuringus toodud depressiooni riskifaktoritega nagu tööpuudus, sotsiaalse
turvatunde puudumine, partneri puudumine jne, võib öelda, et Eesti noored emad on tunduvalt
suuremas depressiooniriskis kui jõukamates riikides elavad emad. Seega seda enam peaks
ühiskonnas olema teadvustatud potentsiaalne risk väikelaste arengule, mida põhjustavad nende
depressioonis emad. Selliste riskifaktorite mahendamine nõuab juba palju laiahaardelisemat
ennetustööd ja muutusi sotsiaaltoetuspoliitikas. Eesti suurimad valupunktid tunduvad olema
kõrge üksikvanemate protsent, väikesed lapsetoetused peale vanemahüvitise lõppemist ja
kindlasti kõrge töötusemäär
annaabi.ee 
