Eduard Vilde referaat
lapsepõlv. Elati mitte uhkes mõisas, vaid mõisa ,,alttoa" lihtsas korteris. Mõis ise aga oli
kaunistatud uhkete kunstitöödega, mis avaldas Vildele muljet. Mõisa kõrval oli uhke
mõisapark, kus lapsed käisid marjul ja mängimas. Oma seiklusi mõisa juures teiste poistega,
kajastab kirjanik jutustuses ,,Minu esimesed ,,triibulised".
(Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966)
Kõige toreda kõrval, meenub Vildele ka depressiivsem lugu ühel hommikul seisis hulk
soldateid trumme põristades nende elumaja ees. Mindi talupoegi peksma. Sellest sündmusest,
jäi Eduardile püssimeeste ees aastateks veider jääkülm hirm südamesse. Sellel sündmusel oli
sügav mõju tulevase Mahtra sõja, Albu veresauna ja teiste peksustseenide emotsionaalsete
kirjelduste loomisele. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972)
Aida-Eedi (see oli kirjaniku ,,hüüdnimi") oli viieaastane, kui ema hakkas talle ketramise ja
annaabi.ee 
