Mälu
meelespidamine. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist
korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib
sõltuda ka päevaajast: hommikuti mõttekam meelde jätta materjali,
mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane
õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks.
Oluliseks mälu kujunemise koostisosaks on motivatsioon ehk eesmärk.
Noorte ja keskealiste mälu halvenemise põhjuseks peetakse
depresnsiooi, mis takistab tähelepanu ja vastuvõtuvõimet, mis on info
säilitamise eeltingimuseks. Meie päevil mõjutab mälu negatiivselt ka
elektromagneetiline väli, metallid, gaasid jm
Mälu aitab säilitada:
+ haridustase
+ füüsiline aktiivsus - loob võimaluse õigeks närvirakkude
tegevuseks. Fuüsiline aktiivsus aitab mälu parandada palju
paremini kui medikamendid
+ hea kopsu funktsioneerimine
+ iseteadvus (võime kontrollida olukorda, olla õiges kohas ja ajas).