"depresiivsuse" - 1 õppematerjal

Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile

kaotus, pärilikkus, nõrk turvatunne, ravimite kõrvalmõjud jne. Depressiooni ei saa mõista kui lihtsat kurvameelsust või liigset melanhooliat. Depressioon tekitab madalat enesehinnagut, pessimistlikkust ja elutüdimust. Kehalised sümptomid, mis ilmnevad ka stressi erinevate arengujärkude käigus, süvenevad. Võivad ilmneda kroonilised haigused nagu diabeet, südamehaigused ja organite funktsionaalsed häired. Meeletu väsimus ja energiapuudus võtavad laastava kuju. Tihtipeale peetakse depresiivsuse all kannatava inimese jõuetust või loidust labaseks laiskuseks. Tugeva meeleoluhäirega inimesele ei tekita miski rõõmu, ta tunneb ennast väärtusetuna ning temas ei tekita mitte miski huvi. Maailma rahva haigus Depressioon on üks levinumaid haigusi, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel põeb 154 miljonit inimest maailmas depressiooni. Hoolimata sellest, et ravi on olemas, jõuab õige diagnoosini väga väike protsent haigetest