Happesademed
Peamiselt tekkis väävlisaastet kivisöe põletamisel.
Väävlisaaste alaneb alates 1980. aastast Euroopas oluliselt, sest kasutatakse väiksema
väävlisisaldusega kütuseid.
Lämmastikuühendid:
Tähtsaimad tekkekolded on liiklus ja energiatööstus.
Atmosfääris muutub NO kiiresti NO2-ks.
Looduslikud allikad on välk, muld ja kahjutuled.
Ammoniaak vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu.
Väävli ja lämmastiku depostsioon:
Hapestavad ühendid eralduvad õhust kas märg- või kuivdepositsoonil.
Märgsadenemisel reageerivad gaasilised SO2 ja NO2 pilvede tilkvee või vihmapiiskadega ja
laskuvad maha koos sademetega.
Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade
lähedusse ja takerduvad neile.
Olukord Eestis:
Kõige rohkem saastavad õhku tööstus ja liiklus.
Happesademed pole kõige põletavam keskkonna probleem.
annaabi.ee 
