Südame rütmihäirete tekkemehhanismid
Tänu sellele on välditud erutuse ringelemine südamelihase
võrgustikulises struktuuris, mis võiks häirida kontraktsiooni ning lõõgastuse rütmilist
vaheldumist.
1.2.Erutuse juhtivuse mehhanismid
Aktsioonipotentsiaal, mis on genereeritud ühe müokardi piirkonnas, levib kõikidesse
piirkondadesse, kuna kõik terved müokardi rakud on elektriliselt seotud tänu rakkude
vahelistele ühendustele. Näiteks kui erutus jõuab rakuni, mis ei ole lävipotentsiaali lähedal,
siis vool depolariseeruvast rakkust viib naaberraku membraanipotentsiaali lävetasemeni, mis
genereerib aktsioonipotentsiaali. Järelikult need sammuandja rakud, millel esineb kiirem
depolarisatsioon, määravad ära südame löögisageduse ehk rütmi.
Südamelööki vallandav impulss lähtub tavaliselt sinuatriaalsõlmest, mis algatab rütmi
sagedusega 60 kuni 100 minutis. Sinuatriaalsõlm paikneb paremas kojas ülemise õõnesveeni
ühinemis kohas. Normaalne löögisagedus puhkeolekus on 70 lööki minutis