Füsioloogia
Erutuse üldised ja spetsiifilised tunnused erinevates kudedes. DEPOLARISATSIOON -
erutuse üldiseks tunnuseks kõigi erutuvate kudede puhul on rakumembraani ioonne nihe.
DP e puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine.
LOKAALNE
ERUTUS - tekib, kui ärritaja on nõrgatoimeline (alalävine), seda iseloomustab rakumembraani nõrk
ja paikne depolarisatsioon. LEVIV ERUTUS - kui depolarisatsiooniprotsess saavutab teatud
lävitaseme (kriitilise piiri), tekib rakumembraani ärritunud osas suureamplituudiline
aktsioonipotentsiaal, mis levib naaberaladele, põhjustades ka nende depolarisatsiooni.
Erutusele omased spetsiifilised tunnused närvikoel on närviimpulssie genereerimine,
lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon ja näärmekoel sekreedi eritumine. Seejuures
aktsioonipotentsiaali teke ilmneb enne spetsiifilise funktsionaalse efekti teket
annaabi.ee 
