Valitsemine ja avalik haldus
Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii
riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi, et kogu võim
kuulub presidendile. Ka presidendi võimu piiratakse.
Iga demokraatia saab alguse rahvast, valijaskonnast. Presidentaalse vormi puhul
valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. USA president valitakse
iga nelja aasta järel.
President juhib riigi valitsust (administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid.
Depertmangude juhid (meie mõistes ministrid) nimetab ta ametisse ilma Kongressiga
(st parlamendiga) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.
President otsustab ka ministrite tagandamise. Seega on presidendil USA-s palju
rohkem vabadust täidesaatva võimu komplekteerimisel kui Eesti-taolises
parlamentaarses riigis.
Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk
Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president
annaabi.ee 
