Sokratese roll filosoofia ajaloos
Sokratese järgi seisneb inimlik tarkus selles, et mõistetakse oma teadmatust "tähtsaimates
küsimustes". Sokrates pidas filosoofia tähtsamateks probleemideks inimest ja tema
käitumist. Sokratese arvates oli filosoofial ka praktiline pool ja ta hakkas seda järele
proovima läbi dialoogide. Dialoog, see on "teadja inimese tõeline, elav ja hingestatud
kõne". Sokrates esitaski enamasti oma vaateid läbi avalikke dialoogide ja depattide. Tema
järgi sai nime ka tema leiutatud meetod ehk siis sokraatiline meetod, milles juhatas ta oma
vestluskaaslast või vastast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole.
Sokratese jaoks oli väga tähtis isenda tundmine ja tunnetamine. "Kes ennast tunneb, see
tunneb ka seda mis on tema jaoks kasulik ning annab enesele selgesti aru, mida ta suudab
ja mida mitte". Inimene otsib oma sisemaailma kui kõrgeimat väärtust, niisiis tähendab see
hoolt oma hinge eest, oma sihi eest.