Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd
kas inimese sisetunne pole mitte kogukondlikest väärtustest lähtuv. Miinuseks peetakse ka
seda, et eetiline sentimentalism ei baseeru mitte faktidel vaid tunnetel.
9) Deoontoloogilise eetika järgi peitub kõigi meie tegude taga motiiv, mis määrab ka selle teo
kõlbluse. Eetiline käitumine leiab aset siis, kui motiivideks on näiteks väärikus, altruism,
kohusetunne, maksiim. Oluline roll on puhtal mõistusel. Alusepanijaks sellisele suunale on
Immanuel Kant.
Deoontoloogilisele suunale esineb ka vastuväiteid. Seda peetakse liialt formaalseks ja vaid
teoreetilisel pinnal hästi kõlavaks. Praktikas on hea ja halva eristamisel aga raskusi.
10) Konsekventsionalistliku eetika kohaselt on tähtis mitte niivõrd teo motiiv kui selle tagajärg.
Õigeima teo tagajärg toob kaasa kõige rohkem õnne nii endale kui võimalikult suurele arvule
inimestele (nn teo utilitarism) ja kindlustab läbi selle parema elu. Reegli utilitarism ütleb, et