Immanuel Kant
analüüsimisega. Neile on oluline vaadete järjekindlus. Kant polnud erand. Ta väitis, et tema
doktriini kesksed mõisted hea tahe ja kohus - on olemas juba terves ja loomulikus mõistes.
Kanti jaoks on eetika põhimõtetele kuuletumise küsimus, mille kehtivus ja siduv jõud on
sõltumatud nende järgimise tulemuste väärtusest. Tähtsaim ei ole reaalne eesmärk, vaid tahtlikult
ja eetiliselt tegutsemine, maksku see mis maksab. Ja ometi peame järeldama, et Kanti eetika jääb
deontoloogiliseks. Eetiline käitumine ei pea tema meelest olema suunatud mingi loomuliku ega
üleloomuliku eesmärgi poole. Kui ma olen kõlbeline, pean lootma, et mu voorus saab lõpuks
tasu. Selleks et oleksin vooruslik juhinduksin heast tahtest -, ei tohi mu tahe olla mõjutatud
tasulootusest (Palviste-Kerner 1996).
Empiirikud väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid olid veendunud, et
kõik tõelised teadmised tulenevad mõistusest endast. Mina arvan aga, et tegelikult tulevad
annaabi.ee 
