Füüsikaline maailmapilt
läbi teha, saame, et g = 9,81 m/s2.
1
Punktmassiks loeme keha, mille mõõtmed on palju väiksemad kehadevahelisest kaugusest.
3
Välja jõujooned on jooned, millele väljatugevuse vektor on puutujaks. Igat ruumipunkti
läbib üks jõujoon, sest ühes punktis on väljal üks kindla suunaga väärtus. Milline on
gravitatsioonivälja jõujoonte pilt? Seda ei õnnestu paraku katseliselt deomonstreerida,
sest pole võimalik tekitada staatilist gravitatsioonivälja. Seda võib aga ette kujutada
analoogia põhjla kahe erinimelise elektrilaengu väljaga, sest ka need tõmbuvad nagu
massi omavad kehad. Ja väli nõrgeneb allikast kaugenedes pöördvõrdeliselt kauguse
ruuduga.
3.2. Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetilist vastastikmõju on lihtsam mõista, kui alustada eraldi selle kahest
piirjuhust: elektrilisest ja magnetilisest vastastikmõjust. Nii on see olnud ka ajaloos.
3.2