Eesti lähiajalugu
1945. a elas linnades kolmandik, 1953. aastal juba üle poole elanikkonnast. 1959. a rahvaloenduse andmetel
moodustas 56,4% liiduvabariigi elanikkonnast linnaelanikud.
Käsumajanduse tagajärjed.
EI arvestanud kohaliku tooraine, tööjõuressursi, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavade ning vajadustega.
ENSV allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele.
Tagajärjed:
Massiline võõrtööjõu sissevool – võimude eesmärgiks oma positsiooni tugevdada ning rahvuslik-
deomgraafilist struktuuri muuta. Lisaks pidid Eesti elanikkonna internatsionaliseerimine kaasa tooma
nende kindlama sulamise NSVL-i rahvaste sõbralikku perre.
Linnade kasv
Majanduslik ummik 1980. aastatel.
Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra tuntava
halvenemise. Üheks peamiseks reostajaks koloniaalmajanduse kõrval oli Nõukogude armee koos
sõjaväebaasidega.
annaabi.ee 
