Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (piimahügieen)
3. LOOMASÖÖDA SAASTATUS NING LÜPSILEHMADE TERVIS
3.1 Mükotoksiinide esinemine loomasöötades.
Hinnanguliselt on veerand maailma viljasaagist mükotoksiinidega saastunud, ning paljudes
6
piirkondades on mükotoksiinidest vaba loomasööta kasutada praktiliselt võimatu. Meie
kliimavöönd on sobilik Fusarium ja Penicillium spp. kasvuks. Eestis on loomasöödast leitud
ohratoksiini, zearalenooni ja aflatoksiini, harva ka deoksinivalenooli, rohkem saastatud on olnud
kliid ja jahvatusjäätmed. Erinevatele söötadele on iseloomulikumad erinevad mükotoksiinid:
konsentraate saastavad afatoksiinid, maisi fumonisiinid ja zearalenoon, teisi teravilju DON,
ohratoksiinid ja ergotalkaloidid (Fink-Gremmels, 2008). Karjamaarohus võib kasvada kottseen
tungaltera, teatud kõrrelistele on iseloomulikud neile omased endofüütsed seened (Neotyphodium
coenophialum kõrges aruheinas, Neotyphodium (Acremonium) lolii karjamaa raiheinas), mis
annaabi.ee 
