Konspekt 2009 geoloogia
eelseid pinnavorme, lihvinud astanguid ja süvendanud klindilahtesid ja sügavaid
jõeorgusid.
Abrasiooni hüpotees - klinti on kujundanud mered ja järved. Arvatakse, et meri on
nii kaua seda klindi kulutanud, kuni on tekkinud kõrge sein. Praeguseks pole
andmeid, et sellist merd või veekogu oleks Eestis olnud, mis oleks suutnud pika aja
kestel tekitada 2 identset klinti. Samuti pole leitud vastust küsimusele, kuhu kadusid
ärauhutud settekivimid.
Erosioonilis-denudatsiooniline ehk Ürg-Neeva hüpotees arvatakse, et klindi ees
voolas ida-lääne suunaline suur jõgi ehk Ürg-Neeva, mis kulutas ühte kallast rohkem.
Samuti on leitud Taani väinade juurest ulatuslikud purdsetete lasundid, mis võivad
olla Ürg-Neeva poolt toodud. Kuid ka siin on oma kahtlused.
Balti ja Siluri klindi levik.
18
Balti klint
Balti klint on 1200 km pikkune ning jaguneb 4 klindilõiguks.