Ernest Hemingway - "Vanamees ja meri"
See, kelle peategelane merelt leiab (Marliin), kujutab justkui Merd, seda isikustades ja
Santigole vastu astudes, mille tulemusena järgnevad vana mehe äärmiselt huvitavad
monoloog-dialoogid nii iseenda, kui ka teatud mõttes Mere endaga. Lugeja saab osa vana
mehe valust ja kannatustest, mis on põhjustaud aga mehe hingele omasest põikpäisusest ja
kindlameelsusest oma joont ajada, põrkudes sel teel mitte tagasi isegi Dentuso (tõlkes
"hambuline") teravahambuliste lõugade ees. Ning kõik koondub lõpuks siiski igipõlisele
küsimustele: kumb on olulisem - kas teekond, või sihtpunkt?..., ning kumb on väärtsulikum -
kas see mis sul on, või see mis sul oli?...
"Häid kalureid on palju ja mõned kalurid on ka suured. Aga ilmas on üksainus sina." :
Maolini ütlus Santiagole, mis kujutab endast, paljudele elu valdkondadele ja isiksustele
laienevat, mõttetera.
"..