varu lihastes, glükogeeni varumise võime jne. seega energiavarustus lihastes Kõrgem närvitalitus Närvisüsteem koosneb: 1) kesknärvisüsteem (koosneb peaaju ja sejaaju) 2)piirdenärvisüst: neuronite jätked *Närviimpulss- hästi nõrk elektriline impulss. Liigub hästi kiiresti(100m/s) mööda närvijätkeid. Alati ühe tugevusega. Signaali tugevus sõltub impulside arvust. Impulss liigub neuronist välja mööda neuriiti ja teise sisse mööda dentriiti *Sünaps- närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt teise neouroni dentriidile 2Liiki sünapseid(vastavalt ülekandele): 1) elektrilised sünapsid. Neutriit ja dentriidid on omavahel ühendatud ja impulss liigub vahetult edasi. 2) Keemiline sünaps.Neutriidi ja dentriidi vahele jääb vahe e sünaptiline pilu. Impulssi annavad edasi keemilised ühendid. Keemiline on parem, sest seda on mingil määral võimalik töödelda. Elektriline kantakse kindlasti edasi. *Närvisüsteemi ül: 1
endokriinnääre (reguleerib immuunsüsteemi). Suunab ka lümfikoe arengut, kasvu. Koosneb sagarikest (lobuli) ja on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoega. Iga sagarik koosneb koorest (cortex, tumedamalt värvunud) ja säsist (medulla, heledamalt). Enamiku sagariku rakkudes on lümfotsüüdid, mida koores on rohkem kui säsis. Tüümuse säsis moodustavad epiteelirakud ümaraid kehakesi - tüümuse kehakesi (Hassali), mille keskel võib olla lagunevat rakumassi (dentriiti). Kilpnääre Koosneb kahest külgsagarast ja nendevahelisest kitsusest. Kilpnääret katab sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi sagarikeks. Iga sagariku parenhüüm moodustub kilpnäärme follikulitest (struktuurne ühik). Folliikul on põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid. Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu.
annaabi.ee 
