Liigub hästi kiiresti(100m/s) mööda närvijätkeid. Alati ühe tugevusega. Signaali tugevus sõltub impulside arvust. Impulss liigub neuronist välja mööda neuriiti ja teise sisse mööda dentriiti *Sünaps- närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt teise neouroni dentriidile 2Liiki sünapseid(vastavalt ülekandele): 1) elektrilised sünapsid. Neutriit ja dentriidid on omavahel ühendatud ja impulss liigub vahetult edasi. 2) Keemiline sünaps.Neutriidi ja dentriidi vahele jääb vahe e sünaptiline pilu. Impulssi annavad edasi keemilised ühendid. Keemiline on parem, sest seda on mingil määral võimalik töödelda. Elektriline kantakse kindlasti edasi. *Närvisüsteemi ül: 1. Koguda infot organismi sise- ja väliskeskkonnast. 2. Infot kordineerida (saata õigetesse aju osadesse), analüüsida ja töödelda välja vastuseid 3. Edastada vastused elunditele- efektoritele *Reaktsioon toimub refleksi kaare kaudu
Jätked: lühemad hargnevad jätked on dendriidid, algus osas mitte hargnev jätke on akson. Suurus on varieeruv väikeAjukoore sõmerrakud on 7-8mikrom., hiidpüramiidrakud suuraju koores 80-120 mikrom. Spestiifilised struktuurid tsütoplasmas: nissli substans, neurofibrillid ja- filamendid. Nissli substans: meenutab tiigrinaha mustrit. Aksonis ja selle algusosas nissli substantsi pole. Nähtav perikaarünoi ja dentriidi proksimaalses osas. Nähtav granulaarse Erina. Neurofibrillid pikanevad perikaarüuniosj jatketes, nii aksonis kui dendriitides. Inkiusioonid: lipiiditilgad metaboolne reserv, glükogeen nähtav gliiarakkkudes, melaniini sõmerad närvirakkudes asju teatud osades, lipofustiin kollalkaspruun kulumispigemnt, vanemal inimesel rohkem. Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust: unipolaarne üks jätke(aksion), pseudounipolaarne
annaabi.ee 
