Keeleteaduse alused
Diftongid: kaks järjest vokaali, mis kuuluvad ühte silpi, nimetatakse diftongiks.
Afrikaat klusiilialguline frikatiiv häälikute kombinatsioon. Afrikaat on häälik, mis koosneb sulust ja sellele
järgnevast hoordumisest
samas häälduskoha. Maailma keelis on koige tavalisemad afrikaadid klusiilist ja
sibilandist koosnevad: palataalalveolaarset afrikaati /t/ esineb umbes 45 protsendis maailma keelist ja küllaltki
tavaline on ka dentaalse voi alveolaarse
sibilandiga afrikaat /ts/ Võru keeles esinen alveolaarne /ts/ - EESTI KEELES PUUDUB !
Geminaat häälduses kahte silpi jagunev pikk kaashäälik, nt sõnades kallab,
Hüppas, silbiga poolitatud topelthäälik, kaks konsonanti kõrvuti eri silbis.
Palatalisatsioon - Palatalisatsioon on nähtus, mis on tingitud moodustuskoha erinevusest ning mille korral
konsonant omandab i-lise varjundi Palatalisatsioon toimub eesti kirjakeeles häälikutega l, n, s, t, d
annaabi.ee 
