ONOMASTIKA ARVESTUS
on alati mõttega. Tähendus on üldkeelne – kui räägime sõnast, siis saame selle tähendusest sarnaselt aru. Coates
eristab osutamist/viitamist ja tähistamist. Osutamine on individuaalse objekti väljavalimine väljenduse
kontekstis, st konkreetses kõneaktis valitakse objekt välja. Tähistamine on sari potentsiaalseid viidatavaid, s.o
osutamise abstraktsioon.
- Pärisnimi on eeskätt viitamine.
- Pärisnimel pole mõtet.
- Pärisnime olemus kajastub eelkõige viitamises, mitte denoteerimises.
- Pärisnimed ei moodusta määratud kogumit, ei kujuta endast loogiliselt täpseid kategooriaid.
- Pärisnime ei saa tõlkida. Pärisnime mõtet ei ole tavaks ega saagi tõlkida, sest sellel pole ranges mõttes mõtet.
See, mida tavainimene peab tähenduseks, loeb Coates mõtteks. Nt sm Itämeri ja eestikeelne Läänemeri
tähistavad sama objekti, ent otse tõlkides ei tähenda sama.
- Kuigi pärisnimedel pole mõtet, pole need tähendusetud