seadusandlik organ (parlament) vastu seaduse vormis õigusakte, mis sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Kuid mitte alati ei lange seadus materiaalses ja formaalses mõttes kokku. Näiteks teatava aasta riigieelarve seadus ei ole seadus materiaalses mõttes, kuna ta ei sisalda õigusnorme, vaid konkreetseid ettekirjutusi, mis korraldavad registreeritavaid juhtumeid ja on adresseeritud individualiseeritud subjektidele. Formaalsete seadustega, mis ei sisalda õigusnorme, ratifitseeritakse ja denonsseeritakse ka välislepinguid. Riigikogu on praktiseerinud, kuigi põhiseadus seda expressis verbis ei nõua, kõrgemate riigiametnike ametisse nimetamist seadustega. Nii on seadusega ametisse nimetatud õiguskantsler, samuti Riigikohtu esimees ja liikmed. Siin ei ole samuti tegemist seadustega materiaalses mõttes, vaid üksikaktidega. Formaalseid seadusi võib, olenevalt nende juriidilisest sisust, liigitada nn. normseadusteks (sisaldavad
seadusandlik organ (parlament) vastu seaduse vormis õigusakte, mis sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Kuid mitte alati ei lange seadus materiaalses ja formaalses mõttes kokku. Näiteks teatava aasta riigieelarve seadus ei ole seadus materiaalses mõttes, kuna ta ei sisalda õigusnorme, vaid konkreetseid ettekirjutusi, mis korraldavad registreeritavaid juhtumeid ja on adresseeritud individualiseeritud subjektidele. Formaalsete seadustega, mis ei sisalda õigusnorme, ratifitseeritakse ja denonsseeritakse ka välislepinguid. Riigikogu on praktiseerinud, kuigi põhiseadus seda expressis verbis ei nõua, kõrgemate riigiametnike ametisse nimetamist seadustega. Nii on seadusega ametisse nimetatud õiguskantsler, samuti Riigikohtu esimees ja liikmed. Siin ei ole samuti tegemist seadustega materiaalses mõttes, vaid üksikaktidega. Formaalseid seadusi võib, olenevalt nende juriidilisest sisust, liigitada nn. normseadusteks (sisaldavad
annaabi.ee 
