Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlus õpetab, et Jeesus Kristus kõndis maa peal, olemuselt Jumal ja ometi läbinisti inimene ja suri ristil. Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) AJALUGU Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. USKUMUSED Kristluse aluseks on usk Jumalasse. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda aga tõusis kolmandal
Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand. Kuigi kristlus kasvas välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Tänapäeval on kristlus maailma levinuim usund(2miljardit kristlast). Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Nimetus ,,Kristus" tuleneb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt valitud valitseja. Kristlased usuvad, et 1.saj Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus. JEESUSE SÜND Jeesus sündis Maarjale ja Joosepile , kes elasid Naatsaretis Galileas. Juudamaa oli sel ajal rooma riigi osa ning Jeesuse sündimise ajal viidi riigis läbi rahvaloendus.
hetkeks sisse, pakkuvad kohvi, teed ja õdusat vestlust. Nad armastavad kasutada inglise keelt ja veedavad kogu päeva külastajate seltsis. Kuivõrd ilm on enamasti ilus, viibivad küproslased palju väljas. Nädalalõppudeks sõidetakse perekonniti randa. Üldse on küprosel perekonnasidemed väga tihedad. Usundid Peaaegu kõik kreeklastest küproslased saare lõunapiirkonnas on kreekakatoliku usku. Nende kirik on üks idakiriku denominatsioone ja samas iseseisev. Õigeusu kiriku liikmeid juhivad patriarhid ja peapiiskopid. Peapiiskop Makarios oli samaaegselt nii kiriku vaimne juht kui ka riigi poliitiline juht. Õigeusu kirikule on kloostrid väga tähtsad ja need on ammusest ajast olnud Küprose usuelu kantsiks. Kuigi paljudest iidsetest rajatistest pole praeguseks jäänud midagi
annaabi.ee 
