Kordamine sõnamoodustuse eksamiks
Liidete ees olev alussõna tüvi võib varieeruda.
Muutemorfeemide (tunnuste ja lõppude) abil väljendatakse süntaktilisi suhteid.
Derivatsioonisufiksiteks on nii grammatiliste kui ka leksikaalsete morfeemide tunnuseid.
Derivatsioon, mis muudab alussõna sõnaliiki või tema semantilis-sõntaktilist funktsiooni, on
muutederivatsioon.
Juurmorfeemid kannavad sõna põhitähendust ja võivad esineda üksi ja koos teiste morfeemidega.
Deverbaal on tuletis, mis on tuletatud vaid verbist.
Denominaal on tuletis, mis on tuletatud vaid noomenist.
Tuletised tegema, tegemine, tegija, tegu ja tehtu on deverbaalid.
Tuletised korrastama, korralik, korraline, korratu, korratult ja kordnik on denominaalid.
Esimese süstemaatilise ülevaate eesti sõnamoodustusest andis 19.sajandil Arnold Friedrich Johann
Knüpffer.
Jakob Hurt käsitles oma doktoriväitekirjas 1886 ne-tuletisi.
Kontinuatiivverbid krabisema, nagisema, nirisema ja särisema väljendavad pidevat kestvat tegevust.