Nataša Rostova
mindi magama ning hommikul tõusid sonja ja natasa eriti vara, et venda üles ajada. Sonja oli
natasale parim sõber, ning selle auks ta oli endale põletanud joonlauaga punase märgi
küünarnuki juurde. Vahe peal oli natasa saanud viieteist kümne aastaseks, ning neiu oli juba
pooleldi tüdruk, kuid tema lapselik mõtlemine polnud veel kadunud, täpsemini ta soovis saada
tantsijaks. Sügisel tuli Rostovite perekond tagasi moskvasse, samuti tuli talve algul tagasi
dennisov. Natasa meeldis dennissovile, mees imetles neiu graatsiat tema tantsimise ajal Jogeli
ballil. Natasa oli Jogeli parim õpilane, kelle üle oli mees väga uhke. Esimese tantsu tantsis
neiu Jogeliga, kuid teise dennissoviga, kes hakkas kutsuma neiut võluneitsiks, andudes ta
tahtele. Peale tantsu istus denissov Natasa kõrvale ning ei lahkunud temast kogu balli kastel.
Peale balli hakkas dennissov rostovite majas tihti käima ning natasa hakkas laulmisega