Nataša Rostova
ning võttis oma julguse kokku ja küsis marja mihailovna käest mis on juhtunud. Vastuse
kättesaanud, lubas neiu , et ei räägi sellest kellelegi, kuid jooksis hoopis kohe sonja juurde, et
talle uudist teatada, see tähendab seda, et neiu ei osanud just eriti hästi sõna
pidada.1806.aastal tuli Nikolai puhkusele, ning kutsus enda juurde ka dennisovi. Kui Nikolai
koju jõudis tervitati teda väga soojalt, samuti ka dennisovi, eriti natasa poolt, kes meest
kallistas ning suudles. Mille peale dennisov suudles teda käe peale vastu. Peale vastu võttu
mindi magama ning hommikul tõusid sonja ja natasa eriti vara, et venda üles ajada. Sonja oli
natasale parim sõber, ning selle auks ta oli endale põletanud joonlauaga punase märgi
küünarnuki juurde. Vahe peal oli natasa saanud viieteist kümne aastaseks, ning neiu oli juba
pooleldi tüdruk, kuid tema lapselik mõtlemine polnud veel kadunud, täpsemini ta soovis saada
tantsijaks