Essee raamatu "Määravad hetked" põhjal
Eelkõige
peaks see raamat aia aitama juhtidel tunda, et nad ei ole saatuse hooleks jäetud, kujundama
mõttekaid ja praktilisi, isiklikku tähendust omavaid teid, kuidas lahendada möödapääsmatuid
elu ja tööga seotud dilemmasid.
Esimene käsitletav probleem puudutas Rebeccs Dennetit, kes töötas ühes suures pangas
osakonnajuhatajana. Tema ülemus, kogenud juht, rääkis talle, et osakond, mis oli selleks
ajaks veidi üle aasta töötanud, suletakse 2 kuu pärast. Ülemus palus Dennetil hoida
informatsiooni salajas, kuna olulised paberid olid veel vormistamata. Dennet nõustus seda
tegema.
Kahe päeva pärast küsis Denneti kolleeg, kas naine teab osakonna sulgemisest. Kuni naine
kõhkle, jätkas kärsitu kolleed: ,,See on tõsine teema. Vabu töökohti ei ole siinkandis kuigi
palju. Kas ma pean jõupingutuste pealt kokku hoidma? Kas tead midagi?" Siinkohal tekkibki
küsimus, mida Dennet oleks pidanud tegema? Õige olnuks muidugi ausalt vastata lõppude
annaabi.ee 
